Triinu ja Tanel Aruoja

Jakobsoni köök

Jakobsoni köök

Köök oli meie kodus esimene, mis valmis sai. Polnud veel põrandatki maas ega värvi seinas, kui köök juba nurgas ilutses. Haruldane eksole?! Köökide ümber käib alati korralik trall – küll ei  jõua nad õigel ajal, midagi on valesti mõõdetud, värvitoonid on valed jne. Pealegi on nad tavaliselt üleüldse viimased asjad, mis valmis saavad ja nõuavad sealjuures päris korralikku rahakopikat võrreldes muude asjadega.

Olen instagramis jaganud killukesi meie köögist ja tean, et te juba meeleheitlikult ootate üldpilti. Seni oleme saanud nii toredat tagasisidet ja see teeb suurt rõõmu, kui keegi lisaks meile leiab: “Ma arvan, et see võib olla üks ilusamaid kööke, mida ma kunagi näinud olen”.

Kuidas meie köök siis sündis? Well minul, Triinul, oli kindel arusaam, et see köök PEAB olema hall. Kust see idee tuli? Ega ma täpselt ei teagi. Varasem köök Laagri korteris oli elevandiluukarva ja tasapind hall ning kapid määrdusid üsna kiiresti, mistõttu teadsin, et seekord tahan midagi nõks tumedamat ja ega muud varianti väga ei olnudki kui hall (see meie pere halliarmastust on ju teada tuntud).

Hallid kapid, tammepuidust tasapind ja mustad detailid – voilaa! Olime kõiges ühel meelel ja see sündis ilma igasuguse pingutuseta, küll aga vaagisime üsna kaua, kuidas lahendada köögi sein. Küll mõtlesime, et teeme helehalli või hoopiski valge? Ei, see oleks liiga ebapraktiline! Äkki plaadiks pool seina? Mmm, pole ka päris see. Lisaks, kuna köök jookseb kokku kaminahjuga, siis kuidas üleminek lahendada? Millega ahju tagune sein viimistleda, et see köögiga kokku sobiks jne. Proovisime hilistel õhtutundidel 3D programmis erinevaid värve ja lahendusi ja kuidagi ei leidnud “seda õiget”. Mõtlesime siis, et aitab tänaseks küll ja hommik on õhtust targem, kui ma kogemata valgetele plaatidele klikkisin ja nendega kogu köögi seina ning kaminahju taguse katsin. Vaatasime mõlemad vaikides arvutiekraani ja kumbki ei julenud midagi öelda … saime hetkega aru, et “kurat, see toimib, see on äge!”

Köögi disaini osas teadsime, et tahame kindlasti integreeritud tehnikat, sest siis jääb köögi üldpilt puhas ja minimalistlik. Samuti ei tahtnud me plaaditud seina ülemiste kappidega üle koormata ning meie köögi suurim iseärasus – see väike kandev vahesein, tegi köögi täpselt kenasti pooleks. See seinajupp oli algusest peale nö pinnuks silmas, kuid lõpptulemus sai täitsa asjalik ja omamoodi. Vasakule poole seinast planeerisime ülemised kapid (kuskile oli ju panipaiku ikkagi vaja), kapi sisse pliidi kohale sai planeeritud ka kubu, ning paremale poole tahtsime tammepuidust “hõljuvaid” riiuleid, kus nõusid, pokaale jms käepärast ja ilusat hoiustada.

Nüüd tuli leida keegi, kes meie köögi valmis teeks, ideaalis siinsamas Viljandis. Sellesama seinajupi (pind silmas) tõttu ei sobinud meile ükski valmislahendus ja vajasime eritellimusmööblit. Valik kahanes ainult ühele ettevõttele – Baltest. Saatsime oma 3D joonise neile ja küsisime hinnapakkumist.

Baltestiga läks kõik üpris libedalt, nende teenindus oli kiire ja asjalik ning üsna pea saabusid nende poolt joonised ja hinnapakkumine ning saime isegi köögitehnika nende partnerettevõtte kaudu valitud (võrdlesime samu tooteid ka teiste tuntud tehnikakaupluste vahel ning hinnavahe oli Baltesti kasuks). Esialgu küsisime pakkumist nii lamineeritud töötasapinnale kui ka täispuidust tasapinnale, lõpuks otsustasime päris tamme kasuks, sest hinnavahe oli üllatavalt väike (mälu järgi ca 200€) ning meie varasem kogemus lamineeritud variandiga ei ole eriti meeldiv – natuke vett sai, siis hakkas kohe punduma.

Vahetult enne pühi, aasta lõpus, käisime salongist läbi, katsusime ja vaatasime valitud materjalid üle, valisime sobivad käepidemed ning andsime tellimuse sisse. Tarneajaks lubati veebruari algust ehk ca poolteist kuud, mis on täiega kiire. Oleme kuulnud Tallinnas tarneaegu 3 kuud jne.

Meie köök saigi veebruari alguseks valmis, aga kuna ehitusprotsess oli pigem aeglane ja peatöövõtja (loe: Triinu isa) alustas uuel töökohal, siis me polnud veel kohe kindlasti valmis kööki vastu võtma, mistõttu pidime paar korda paluma Baltestil kööki mitte meile veel tuua. Kuu lõpuks olime valmis selle vastu võtma ning juba ülejärgmisel päeval tuldi ja pandi kõik päevaga paika – ülivinge kukkus välja!

Aga mis see siis kõik kokku maksis?

Esialgne hinnapakkumine Baltesti poolt oli 4950€ (sh köögitehnika), millega me 100% rahul ei olnud. Seega otsustasime teha riiulid ise, valamu ja segisti tõime lõunanaabrite juurest ning nende vangerdustega maksime lõpuks 4525€ (hinnavõit ca 425€).

Meie ise oleme lõpptulemusega väga rahul ning kõik, keda seni oleme julenud külla kutsuda (loe: kõik pole veel päris valmis :)), on samuti heldelt kiidusõnu jaganud. Vahel võib lihtsalt üks juhuslik klikk olla parim lahendus! Julge valik õigustas ennast igati.

PS! Peame vajalikuks ka mainida, et A-man seisab ühel eriti ägedal ronimispukil, mida ta mõistagi väga armastab ja mille saatis meile imearmas Lakaluk
pere. Sobib kööki nagu täpp I’le ning on eriti äge ja praktiline. Paari lihtsa liigutuse abil muutub ronimispukk lapsemõõdus lauaks ja tooliks, kus on hea meisterdada või süüa. Veel paar liigutust ja lauast ja toolist saab nukumaja ja astmepink. JAH, meil on sellele -20% sooduskood “TTARU” – hurrraa!

#triinujatanel #jakobsonilugu



Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *