Triinu ja Tanel Aruoja

Elust, olust, mõtetest & valikutest

Elust, olust, mõtetest & valikutest

Hei,

Polegi ammu siin naistejuttu ajanud (vastav kategooria blogis täitsa eksisteerib). Mõnikord harva tuleb tahtmine endast midagi välja kirjutada, mis sellest, et me blogi on rohkem kodu- ja sisustustemaatiline.

Minu igapäevased Instagrami jälgijad ilmselt on juba aru saanud, et sel sügisel ootavad mind ees suured muutused ja miskit on toimumas. Olen vahelduva eduga lubanud, et räägin mingitest asjadest lähemalt ja nüüd siis võtan selle aja.

Olen nüüdseks 2 aastat olnud kodune ema ja see imeline aeg hakkab vaikselt lõpule jõudma – A-man läheb augustist lasteaeda ja mis sellest, et minu käed on koguaeg tegelikult tööd täis olnud erinevate koostööprojektide ja sisuloome näol, tuleb oma tavapärasest mugavustsoonist ja rutiinist välja astuda ning muudatusi teha. Olen ühteaegu elevil ja hirmul, sest muutus on seekord kohe eriti suur.

Poisi pärast ma suurt ei muretsegi, ta on nii tubli, sotsiaalne ja püüdlik ning usun, et talle hakkab lasteaias väga meeldima. Samas adun, et ükski algus pole kerge ja harjumine võib omajagu aega võtta. Ilmselt on olukord mulle, kui emale, isegi keerulisem.

Sügisest jätkan/alustan ka oma teekonda Estravelis ja seda kaugtööna ning enda jaoks täiesti uuel ametikohal. Hakkan ärikliendihaldurina haldama Lõuna-Eesti piirkonda, mis tähendab, et töö on väga mitmekülgne ja liikuv, mis minu loomusele ja isiksusele hästi sobib. Tööle lähen tagasi 0,8 koormusega.

Teen edasi ka oma sisuloome tööd Lintman OÜ IG kontol, mille maht nüüd juulikuust ka natukene suurenes ja püüan endiselt oma Instagrami ja blogi elus hoida, kuigi ilmselt postituste arv oluliselt väheneb. Samuti toimetan edasi oma ettevõttega TTARUdesign OÜ, mille lõin just hiljuti aprillis oma sisekujundustööde, stiliseerimiste ja sisuloome haldamise jaoks.

Nüüd tuleb aga peamine uudis, mida olen valmis teiega lõpuks jagama ja mis saab sel sügisel olema tõeline eneseületus. Alates sügisest 2019 alustan ma veel ühe bakalaureuse kraadi püüdmist õpingutega Eesti Kunstiakadeemias Kujunduskunsti erialal Ruumikujunduse suunal (sai veidi pikk ja lohisev). Uskumatu, ma tean! Ma ise ka veel päris hästi ei usu, et ma sisse sain ja et ma lähen ka.

“Miks sa õppima tahad tulla? Sul tundub ju niigi kõik juba toimivat …”, öeldi mulle vestlusel. Ruumikujunduse erialal õppimine on olnud juba mitu aastat mu unistus. Kandideerisin ka 3 aastat tagasi, aga elu tuli vahele. Leian, et sisekujundusalane haridus ja EKA’s omandatavad teadmised ning oskused on just need, mis mul puudu veel on. Tugev vundament ja teoreetilised teadmised avardaks mu silmaringi ning oleksid mu enese arengule vajalikud. Samuti loodan juurde saada enesekindlust, et oma hobi muuta igapäevatööks. “Vähemalt, võrreldes kõigi eelnevate kandidaatidega, ei leia sa, et oled haritud!”, itsitas üks härra sisseastumisvestlusel 😀 (enne mind olid enamasti kandidaadid otse keskkoolist). Ma leian, et õppida pole kunagi hilja ja nagu mulle ikka meeldib öelda “Dreams don’t work, unless you do!” ehk oma unistusi pole võimalik saavutada, kui sa ise nende nimel vaeva ei näe!

Motivatsioonikirjas kirjutasin nii: “Tean, et kui osutun valituks, siis see teekond saab olema korralik väljakutse. Samas pole ma kunagi lihtsalt osanud elada ja tean, et oma sihikindluse, töökuse ja ajaplaneerimisoskusega ning lähedaste toetusega on kõik võimalik. Lõppude lõpuks loeb ikkagi see, mis toidab hinge ja paneb päriselt silma särama ja nüüd pea 30 aastasena usun, et olen selle leidnud!” ehk see paneb päriselt mu silma heledalt helkima. Ilmselt teate seda juba niigi.

Eks see kõik kokku üks paras katsumus saab olema ja kerge ta kohe kindlasti ei ole, aga vastasel korral poleks ju huvitav. Usun, et igale noorele emale on lapse kõrvalt tööle naasmine natuke keeruline, kellele rohkem, kellele vähem. Me kõik oleme erinevad! Kõige sellega kaasneb umbes miljon küsimust ja hirmu – kuidas ma kõigega hakkama saan, kuidas nemad minuta hakkama saavad, kuidas laps sellega toime tuleb, kust ma selle aja võtan, aga, mis siis kui …, kuidas jagada end pere, töö, kooli ja hobide vahel, mis meist saab, kas ma olen piisav, kas ma üldse saan hakkama ja nii edasi?

Peamine, mis ma öelda tahtsin, on see, et ärge laske oma hirmudel end peatada ja takistada püüdlemast oma unistuste poole!

Triinu



Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *