Triinu ja Tanel Aruoja

Lahtilaskmise lihtsus

Lahtilaskmise lihtsus

Ma pean tõdema, et WordPressi avamine oli minu jaoks isegi veidi võõras – kohutavalt ammu pole kirjutanud. Usun, et andestate mulle, sest teate, et need 2 kuud mu elus on möödunud tormilised. Minult küsitakse päriselt iga jumala päev, et kuidas ma hakkama saan ja räägitakse mu ülivõimetest 😀 .
Ma ausalt ei tea kuidas. Aga ma tean mille poole ma püüdlen ja see aitab mul hakkama saada.

Arutlesime Taneliga hiljuti elu üle ja tabasin end välja ütlemas mõtet: “Ma arvan, et olen juba piisavalt vana, et mitte teha seda, mis mulle ei meeldi …”. Mitte, et ma oleks terve elu teinud asju, mis mulle ei meeldi, aga mõnikord olen raha pärast pidanud nii mõndagi ohverdama. Ma arvan, et me kõik oleme … Aga mitte sellepärast ei avanud ma täna üle kahe kuu WordPressi, et rääkida, mis elu mõte on või ei ole.

Meil on uudiseid!

Paljud, kes on juba kauem minu/meie tegemistele kaasa elanud, teavad, et lisaks Viljandile on meil üks kodu veel. Kodu asub Tallinna külje all Laagris ja ehitasime ta 2016 aastal “Naabrist parem” saate raames. Meie kodu eest on alates veebruar 2018 hoolitsenud üks tore neiu, kes armastab teda nii väga, et tahab teda päriselt omale ja mis meil saab selle vastu olla, kui ta nii hoolivatesse kätesse edasi läheb. On aeg!

Ei mingeid kuulutusi ja maaklereid ega midagi. Lihtne, sujuv ja loomulik elu keerdkäik. Lisasin kalendrisse notari aja ja otsisin üles vanad pildid, et koduga justkui päriselt hüvasti jätta. Minult on korduvalt küsitud kas kahju ei ole? Ikkagi oma kätega ja läbi katsumuste ise tehtud …

Vaatan pilte ja tunnen hästi tugevalt, et see pole enam minu kodu, et aeg on edasi läinud. Minu kodu on hetkel siin Viljandis ja võib-olla paari aasta pärast juba kuskil mujal, kes teab. Minu jaoks on kodu seal, kus on minu poisid.

Viimane aasta on minu elus olnud üks raskemaid (on asju, millest ma pole valmis veel, võib-olla isegi mitte kunagi, rääkima). See aasta on õpetanud mind hästi valusalt loobuma mõningatest suurtest unistustest, mis on minuga kaasa tulnud juba lapepõlvest. Samuti olen ma viimase kahe aasta jooksul läbi teinud totaalse muutumise oma mõtlemises ja asjade omamise tähtsuses me elus. Olen õppinud asjadest lahti laskma ja läbi selle rohkem hetkes olema. Viimased kaks aastat oma õppetundidega on õpetanud mulle lahtilaskmise lihtsust ja ilmselt sellepärast on ka nii kerge Laagri kodul minna lasta. On aeg!

Mis saab edasi? Ega me ise ka veel ei tea …

Raha läheb panka hoiule oma aega ootama. Seda aega kuniks sobiva krundi leiame, hetkel teda veel leidnud pole …

#triinujatanel




Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *